Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Peatäid on meiega koos eksisteerinud tuhandeid aastaid. Nagu iga elusolend, on ka nemad õppinud ümbritseva keskkonnaga kohanduma, mis võimaldab neil ellu jääda. Kuigi peatäid ei kao suure tõenäosusega maailmast täielikult kunagi, võime siiski muuta nendega toime tulemise lihtsamaks.

Emane peatäi suudab päevas muneda umbes 5-10 muna. Umbes 30 päeva pikkuse eluea jooksul tähendab see kuni 300 muna.
Täimunad ehk tingud, asuvad vahetult juuksejuurte/peanaha lähedal ja kleepuvad kõvasti juuksekarva külge. Need on valged kuni pruunikad, ühtlase kujuga ja umbes liivaterasuurused.
7-8 päeva pärast kooruvad munadest noored täid. Selles ebaküpses staadiumis ei suuda täid veel paljuneda ega peast lahkuda / peremeesorganismi vahetada.
Veel 9-12 päeva möödudes on noortest täidest arenenud täiskasvanud täid. Need on pruunika värvusega ja umbes seesamiseemne suurused. Nad on tingust umbes kolm korda suuremad.

Täid ei oska hüpata ega lennata, aga nad suudavad väga kiiresti liikuda/ronida. Selleks, et jõuda ühelt pealt teisele, on vaja vahetut juustevahelist kontakti. Peatäid levivad eelkõige seal, kus on palju inimesi ühes kohas koos. Tänu laste sotsiaalkäitumisele ja omavahelisele mängimisele esineb täisid tihemini (kooli-)lastel kui täiskasvanutel või noorukitel.

Peatäid ei kanna meie laiuskraadidel haigusi edasi. Hüpoteetilise võimaluse üle, et täid võivad haigusi üle kanda, toimuvad siiski veel üsna vastuolulised vaidlused.

Ei. Täid vajavad ellu jäämiseks verd. Kui nad verd ei saa, siis surevad nad vähem kui kahe päeva jooksul nälga või kuivavad ära. Munad munetakse tihedalt peanaha lähedale, sest need vajavad soojust ja niiskust. Peanahast kaugemal on tingude ellu jäämise võimalused väiksemad.

Ei. Samas on siiski oluline, et iga pereliikme juukseid kontrollitaks põhjalikult, ega neis täisid pole. Selleks sobib spetsiaalne täikamm. Täivastase vahendiga töötlemine on vajalik üksnes siis, kui tuvastatakse aktiivne täidega nakatumine. Töödelge kõiki selliseid isikuid ühel ja samal päeval, et vältida uuesti nakatumist.

Väljaspool juukseid suudavad täid üksnes lühikest aega ellu jääda. Seega piisab täiesti, kui pesta padjapüüri, kuid see pole ka tingimata vajalik. Täikamm tuleks hoolikalt veega puhtaks loputada.

Ei. Peatäide ründel pole midagi pistmist puuduliku hügieeniga. Regulaarne juuksepesu ei enneta täisid. Peatäid ei vali oma peremeesorganisme juuste pikkuse ega värvi järgi. Kõik, mida nad vajavad, on soojus ja veri.
Uskumus, et täid on puuduliku hügieeni tunnus, viib selleni, et lapsevanemad vaikivad täidega nakatumise häbitundest tingituna maha. Nad ei teavita end ümbritsevaid inimesi ja annavad täidele sellega võimaluse levida. See on üks põhjuseid, miks lasteaedades ja koolides tuleb tihtilugu kuude kaupa täidega võidelda. Kui ühe kooliklassi või lasteaiarühma lapsi ei töödelda ühel ja samal ajal täivastase vahendiga, on vastastikune uuesti nakatumine väga tõenäoline.

Turul on mitmeid tooteid, mille puhul väidetakse, et nendega on võimalik peatäidega nakatumist ennetada. Nende toodete toime ja tõhususe tõendamiseks puuduvad tihtilugu siiski teaduslike ja kliiniliste uuringute tulemused. Lisaks puudub igasugune vajadus töödelda lapsi ennetavalt mingite toodetega, kui on olemas võimalus töödelda kiiresti ja tõhusalt olemasolevat täidega nakatumist.
Seetõttu on oluline kontrollida lapse pead regulaarselt. Juuksepalsam muudab lapse juuksed kergesti kammitavaks ja hõlbustab seeläbi juuste hoolikat täikammiga „läbiotsimist”.
Pikkade juuste patsipanek võib täidega nakatumist ennetada, sest vahetu kontakt teiste laste juustega muutub seeläbi vähem tõenäoliseks.

Kui munad ei sure esimese tõrjega, võivad need kooruda ja täi elutsükkel algab otsast peale. Seetõttu on eriti oluline kontrollida 8-10 päeva pärast uuesti, kas täitõrje oli edukas. Uuesti nakatumise põhjus võib olla ka selles, et teie laps on kokku puutunud mõne teise lapsega, kellele pole täitõrjet tehtud. Seetõttu tuleks lisaks koolile või lasteaiale teavitada ka kogu lapse suhtlusringi. Kui leitakse elus täisid, tuleb tõrjet korrata ja seejärel kord nädalas pead kontrollida.

Vesi on suurema pindpinevusega kui NYDA®. Selle tulemusel pole vesi võimeline tungima täi hingamissüsteemi, kuid takistaks samas ka NYDA® tungimist täi hingamissüsteemi ja selle tulemusel muutuks edukas täitõrje võimatuks.

Jah. NYDA® sobib kasutamiseks igas vanuses lastel ning seda võib kasutada ka raseduse ja imetamise ajal. Väikeste laste täitõrje tulemused on olnud positiivsed nii tõhususe kui ka talutavuse poolest.

Jah. NYDA® sobib kasutamiseks ka raseduse ja imetamise ajal.

Marrastused võivad veidi kipitada, kuid seoses NYDA® kasutamisega pole ohtusid täheldatud.
Nahk ei omasta dimetikoone. Kosmeetilistes toodetes ja ravimites on see koostisaine tuntud ja laialt levinud. Silikoonõlisid kasutatakse paljudes kosmeetikavahendites, näiteks haavasalvides. Ka NYDA®-s sisalduv jojobavaha kasutatakse habemeajamisvahendites ja teistes kosmeetikatoodetes.

Kui olete kasutanud NYDA®-t, oodake võimalusel juuste värvimisega kuni paar päeva. NYDA® on selleks ajaks välja pestud.
Kui teie juuksed on juba värvitud, siis ei ole välistatud, et juuksevärv võib veidi muutuda või et selle püsivus muutub natuke lühemaks. Samas pole me alates toote turule tulemisest aastal 2006 kuulnud veel probleemidest seoses värvitud juustega.

Klassikalised täitõrjevahendid sisaldavad neurotoksilise toimepõhimõttega aineid. Levinuim neist on permetriin. Need on suunatud täi närvisüsteemi vastu. Neurotoksiliste preparaatide probleem seisneb nende talutavuses. Asjatundmatu kasutamine seoses preparaadi annustamisega ja toimeajaga võivad mõjutada selle toksilisust ja imendumist. Toksilisele toimele reageerivad eriti tundlikult lapsed, sest nii nende immuunsüsteem kui naha kaitsekiht pole veel täielikult välja arenenud.
Neurotoksiliste preparaatide täiendav nõrkus seisneb ka nende toimepõhimõttes. Tingude närvisüsteem areneb välja alles 4 päeva pärast. See tähendab, et neurotoksilistel toodetel puudub enamasti igasugune mõju selles vanuses olevatele tingudele. Lisaks on paljudes riikides tuvastatud peatäide resistentsus neurotoksiliste täitõrjevahendite suhtes.

See on seotud peatäi elutsükliga. Kuna munad on väga vastupanuvõimelised, on olemas võimalus, et mõned neist ei hävinud esimese ravi käigus. Noored täid kooruvad oma munadest 7-8 päeva pärast. Seetõttu tuleb juukseid 8-10 päeva möödudes uuesti kontrollida. Teise täitõrjega, mis tehakse 8-10 päeva pärast, on võimalik tappa vahepealsel ajal allesjäänud munadest koorunud noored täid. Selle teise täitõrje eesmärk on katkestada täide elutsükkel. Samas soovitatakse siiski kontrollida juukseid ka muul ajal regulaarselt.
Seega on oluline kasutada preparaati, mis hävitaks esimese kasutuskorraga lisaks peatäidele ka tingud. Uuringute tulemused kinnitavad, et NYDA® tapab tingud juba pärast ühetunnist toimeaega 95%-100% ulatuses, samal ajal kui teised testitud vahendid tapsid kõigest kuni 50% tingudest [Heukelbach J. et al., 2011]. Mainitud suurepärased tulemused seoses NYDA® tinge hävitava toimega leidsid kinnitust ka teises sõltumatus uuringus, mis puudutas permetriini suhtes resistentsete peatäide mune [Strycharz et al. 2012].

Kuna NYDA® toimib füüsikaliselt ja ründab putukate hingamissüsteemi, siis eeldatakse, et see võiks olla tõhus ka sügelislestade ja teiste täiliikide vastu võitlemisel. Selles valdkonnas pole aga uuringuid veel tehtud.

NYDA®-s sisalduv madala viskoossusega dimetikoon on sarnaselt juukselaki või parfüümiga potentsiaalselt süttiv aine. Dimetikoonid ei sütti siiski ise, süttimine võib alguse saada üksnes välise süüteallika kaudu. Erinevate dimetikoonide süttivus on erinev.
Alates NYDA® turule toomisest aastal 2006 ei ole veel teada antud ühestki NYDA® põlemisega seonduvast vahejuhtumist.
Võimalike õnnetuste ennetamise eesmärgil kirjeldatakse NYDA® süttivust ja toote õiget käsitsemist pakendil ja kasutusjuhendis järgneval moel: „Kuna mõned NYDA® koostisosad on kergesti süttivad, et tohi seda kasutada lahtise tule või kuumaallikate lähedal. Hoidke NYDA®-t eemal süüteallikatest ja ärge suitsetage ravi ajal.”

Dimetikoonideks nimetatakse rühma lineaarseid polüdimetüülsiloksaane, mis on tavaliselt läbipaistvad, värvitud, lõhnatud ja hüdrofoobsed vedelikud. Polüdimetüülsiloksaani keemiline valem on (H₃C)₃SiO[Si(CH₃)₂O]nSi(CH₃)₃, kusjuures N tähistab korduva monomeeri üksuse [SiO(CH₃)₂] kogust. Ahelapikkus mõjutab aine füüsikalisi omadusi, nagu molekulmass, viskoossus ja lenduvus. Polüdimetüülsiloksaanidel on väike pindpinevus ja need on seega võimelised niisutama enamikke pindasid. Dimetikoonid on keemiliselt inertsed ja toksikoloogiliselt ohutud. Nahalt ja limaskestadelt nad organismi ei imendu. Ravimites ja kosmeetikatoodetes kasutatakse neid nahka kaitsvate salvide, juuste modelleerimistoodete, parfüümide ja hambapastade koostistes. Juuksehooldustoodetes sisalduva dimetikooni kontsentratsioonid jäävad vahemikku 10–80%.